Lähenevatel nädalatel on ilmselt paljud eestlased ja inimesed üle terve maailma naelutatud telerite ette. Just, algamas on jalgpalli maailmameistrivõistlused. Sel korral tähistatakse ka meistrivõistluste 20. juubelit ja mäng on jõudnud üle pika aja taas Lõuna-Ameerikasse Brasiiliasse.

Jalgpall on üks populaarsemaid spordialasid maailmas ning ka Eestis on need võistlused tekitanud suurt huvi. Kuna enamik eestlasi tõenäoliselt identifitseerib end eurooplastena, siis küllap võib ka jalgpalli lugeda meie rahvusspordiks. Neljapäevane Postimees kirjutas, et võistluste eel on märkimisväärselt kasvanud suurte ekraanidiagonaalidega telerite müük, inimesed on ostnud rohkem tahvelarvuteid ja suurendanud andmemahte internetis mängude vaatamiseks. Kindlasti võib ka jalgpalliõhtutel välja minnes olla raskusi erinevates meelelahutusasutustes istekoha leidmisega.

Eestit me küll kahjuks võistlustel osalemas ei näe, sel korral pole seal isegi ühtegi Põhjamaad, kuid 32 maailma parimat meeskonda tõotavad tuua meieni 64 mängu jooksul väga ärevaid ning põnevaid hetki.

Siiski on jalgpalli maailmameistrivõistlused ja kahe aasta pärast Brasiilias toimuv suveolümpia toonud esile palju probleeme, mis nii mõnegi korraldaja pea halliks ajavad. Sel nädalal kaitses tuliselt oma riigi valmisolekut võistluste korraldamiseks Brasiilia president Dilma Rousseff. Ta möönis, et meistrivõistluste korraldamine on keeruline, kuid kõik läheb plaanipäraselt, hoolimata mitmetest korruptsiooni süüdistustest ja kulukast ehitustööst. Veel viimastel päevadel tehakse väljakutele ilukuure, et neid jalgpalli mängudeks esinduslikuks muuta.

Praegu kaheldakse ka selles, et kas on võimalik üldse olümpiamängudeks kõik vajalikud hooned valmis ehitada. Olümpiamänge kummitavad lisaks veel hoopis teistsugused probleemid. Nimelt avaldasid viimati Rio de Janeiro olümpiamängude ettevalmistuste suhtes pahameelt purjetajad, kelle sõnul on nende võistluspaik kaks ja pool kuud enne testvõistlust lihtsalt kohutavas olukorras. Purjetamise võistlused peaksid Rio olümpiamängude ajal toimuma Guanabara lahes. Rio de Janeiros voolab 70 protsenti linna reoveest puhastamata kujul otse merre. Samuti on suureks probleemiks suurlinnades olevad favelad, kus on palju prügi ja lokkav kuritegevus. Võib-olla peaks Eesti eksportima ka meie „Teeme ära“ talgud Brasiiliasse ja aitama olümpiamängudeks valmistuda.
Soovin kõigile vutifännidele meeleolukaid meistrivõistlusi!