Tänavune aasta on alanud traagiliselt nii tule-, vee- kui liiklusõnnetuse osas. Eelmise aastaga võrreldes on õnnetustes vigastada ja surma saanud inimeste enam kui arv kaks korda suurenenud – nelja kuuga on hukkunud 44 inimest, mullu oli hukkunuid 17.
Paraku on suurem osa õnnetustest, kus keegi kas tõsiselt viga saab või hukkub, seotud alkoholi tarbimisega. Seetõttu pöördusid politsei- ja piirivalveamet, maanteeamet ning päästeamet ühiselt kõigi Eesti kohalike omavalitsuste poole, et kutsuda üles läbi koostöö vähendama alkoholist tingitud riskikäitumist, et seeläbi säästa inimeste elu ja tervist. Kuna suvekuudel toimub rohkem üritusi, kus müüakse ja tarbitakse alkoholi, siis on oluline pöörata ohutusele erilist tähelepanu just suvel.
Linna- ja vallavalitsused on kohaliku kogukonna peamised hoidjad ja kaitsjad. Võimalusi inimeste ohuteadlikkuse tõstmiseks ja turvalisema keskkonna loomiseks on kohalikel omavalitsustel mitu, millest alljärgnevatele tuleks suuremat tähelepanu pöörata. Seetõttu paluvad siseturvalisust tagavad ametid, et kohalikud omavalitsused jälgiksid alljärgnevaid ettepanekuid avalike ürituste kooskõlastuste andmisel ning annaksid parima, et ürituse läbiviimisel oleks mõeldud ka neile tegevustele.
Tähelepanu joobnutele
Eelkõige tuleks avalike sündmuste korraldajatel tagada, et alkoholi ei müüdaks joobnud isikule ning et alkohol ei oleks alaealistele kättesaadav. Selleks tuleb jätkuvalt nõuda, et müügipunktides tuleb kontrollida ostjate vanust ning samuti võiks korraldajatele propageerida alkoholivabasid lastealasid. Samuti peaks üritustel olema võimalusel tagatud tasuta või odavama hinnaga joogivee pakkumine.
Korraldajad peaksid kindlasti mõtlema, kuidas vältida üritusel osalejate riskiolukordadesse sattumist, ennetades konfliktiohuga sündmusi varakult. Üheks olulisimaks nõudeks peaks olema vee ääres läbiviidavate üritustel vetelpääste tagamine ning turvatöötajatele pandud kohustus, et nad silmnähtavalt joobes külastajatel soovitaksid mitte ujuma minna. Joobes inimeste turvalisuse tagamisele üritusel tuleb üldse rohkem tähelepanu pöörata.
Igal avalikul üritusel, kus müüakse ka alkoholi, peaksid korraldajad looma osalejatele võimaluse kontrollida enda kainust. Samuti võiks mõelda sellele, kuidas sobilikul moel toetada ametkondade ohutuskampaaniate sõnumite levikut (“Selge grupijuht” ning “Ära lase purjus sõpra vette”), jagades selleks vastavat materjali ja/või paigutades sõnumikandjaid ürituse alale.
Riskialtid noored
Politsei vaatenurgast on suviste ürituste puhul kõige suurem riskifaktor alkoholi tarbinud noored autoroolis. Liiklusõnnetuste puhul saab välja tuua neli suurt riskitegurit õnnetuste põhjustes. Need tegurid on noored mehed, alkohol, lahtine turvavöö ja liigne kiirus. Üldjuhul esinevad traagiliste õnnetuste asjaoludes vähemalt kaks neist neljast tegurist ning pahatihti saavad sellised sõitmised alguse just peolt või avalikult ürituselt.
On bioloogiline paratamatus, et noored mehed on julgemad, riskialtimad, aga ka ahvatlustele ja kaaslaste mõjutustele alluvamad. Selline kombinatsioon võis kunagi tagada suurema edu jahilkäikudel või pruudivargustel, kuid toob ka surma liikluses. On üks spetsiifiline liiklusõnnetuse liik, kus osalejateks ja tihti ka kannatajateks on just noored mehed. Need on ühe sõiduki õnnetused, liiklusõnnetused, kus osaleb ainult üks auto, mis paiskub teelt välja, kraavi, vastu puud.
Sellisel õnnetusel on mitu eeldust, neist olulisim on liigne kiirus, mis kas ei ole sobilik konkreetsetele teeoludele ning tihti ületab ka lubatud piirkiirust. Paraku on teiseks õnnetuse eelduseks pahatihti alkohol, mida avariipolitseinikud leiavad ohtralt sellistesse õnnetustesse sattunud autodest ning lahanguarstid tuvastavad osalejate verest. Tihti ei ole sellisesse õnnetusse sattunud juht autos üksi, vaid seal on ka teisi noori mehi ja neidusid, kes ilmselgelt ei tegelenud autojuhi tagasihoidmise või rahulikkusele veenmisega, rääkimata joobes kaaslase rooli istumise takistamisest.
Suure osa sellistest liiklusõnnetustest ja ka ohvritest saaks ära hoida, kui autojuhi kaaslased näitaksid üles kriitilist meelt ega laseks alkoholi tarbinud sõpra autorooli. Joobes juhtimisel ei ole mitte mingisugust õigustust. Suur osa sellistest liiklusõnnetustest juhtub väikestel kõrvalteedel, mis on autojuhile tuttavad kodukandi rajad, seega ei ole mõistlik väide, et ta ju saab oma kodukandi teedel vaikselt sõites hakkama, mis seal ikka juhtuda võib. Saab juhtuda ja juhtub. Paraku on sellisesse õnnetusse sattunud autos pahatihti rohkem kui üks inimene, need on sõbrad, kes oleks pidanud autojuhti keelama rooli istumast, mitte temaga kaasa sõitma.
Turvavöö päästab
Turvavöö kasutamine tundub olema keskmisele liikluses osalejale nii tavaline ja rutiinne tegevus, et tihti ei tulda selle pealegi, et seda mitte kasutada. Paraku näitab liiklusõnnetuste analüüs, et raske õnnetuse muudab tihti traagiliseks just turvavöö mittekinnitamine. Turvavöö ei hoia küll liiklusõnnetust ära, kuid ta sageli päästab juba õnnetusse sattunud autos olijate elusid. Auto ülejäänud turvasüsteemid, turvapadjad ja -kardinad kaitsevad sõitjat vaid siis, kui sõitja on end korralikult turvavööga fikseerinud. Ei tasu unustada, et tänapäeva turvavöö ei ole lihtsalt lint üle õla, õnnetuse puhul pingutab vöö end veelgi tugevamalt, tõmmates sõitja tugevamalt ja turvalisemalt istmesse.
Legendid, et turvavöö kinnitamata jätmine aitab mõnes olukorras hoopis elu päästa, on pigem müüt kui liikluspolitseinike praktikas kinnitust leidnud fakt. Jah, on aastate jooksul ette tulnud üksikuid juhtumeid, kus kinnitamata turvavöö tõttu lendas inimene õnnetuse käigus auto salongis just sellisesse kohta, kus ta ei saanud väga raskeid vigastusi. Kuid sellise üksiku juhtumi kõrvale saame igal aastal panna sadu õnnetusi, kus just kinnitamata turvavöö tõttu sai sõitja tõsiseid vigastusi. Möödunud aastal hukkus 15 lahtise turvavööga sõitnud autojuhti.
Paraku märksa tihedamad on õnnetused, kus üks sõitjatest, tavaliselt kas juht või tema kõrval istuja on end korralikult turvavööga kinnitanud, kuid õnnetuse käigus tekitab neile raskeid vigastusi või ka tapab tagumisest istmereast ettepoole paiskuv kinnitamata turvavööga reisija. Seega tuleks turvavöö kinnitada igal juhul, ükskõik mis kohal istudes, sest nii saab päästa nii enda kui oma kaassõitjate elu.
Politseil ei ole illusioone ses osas, et sel suvel ja eriti jaanipäeva paiku noored mehed ei istuks purjuspäi rooli või ei kihutaks ühest peopaigast teise ja varahommikul koju. Aga me teeme omalt poolt kõik, et selliseid juhte oleks meie teedel võimalikult vähe ning et nad ei tapaks end ja teisi.
Politsei keskendub nii Harjumaal kui üle Eesti joobes juhtide ja kiiruseületajate tabamisele. Me teeme seda suurendatud jõududega nii põhimaanteedel kui väiksemates kohtades, nii päeval kui öösel.
Meie tegevuse eesmärk on lihtne: tahame päästa noorte elusid ja tervist. Tegelikult saavad seda teha kõik, kes keelavad oma joobnud sõpra ujuma minemast või autorooli istumast või siis annavad politseile teada, kui märkavad joobekahtlusega juhti. See ei ole pealekaebamine või vagatsemine, ka see on elupäästmine.