Sel nädalal toimus põgus Tallinna ja Harjumaa kohanimepäeva seminar, kus oli ka mul rõõm osaleda. Seminaril arutati kohanimede tekkelugusid ja nende muutumist ajas. On selge, et nimed ja kohanimed on meie jaoks oluliseks informatsiooniallikaks ajaloo mõistmisel. Tänavate või kohanimede uurimisel on võimalik seostada tänapäeval kantavaid nimesid ajalooliste sündmuste või tegemistega.
Näiteks Roosikrantsi tänav, kus asub Harju maavalitsus, on algselt kandnud Barbara tänava nime. No miks siis kannab see tänav Roosikrantsi nime? Tänane Roosikrantsi tänav oli põline tee Harju värava kaudu Harjumaale ja sealt edasi Pärnumaale ja Riiga. Arvatavasti paiknes 14.-17. sajandil praeguses Swedbanki asukohas tollase raadi hukkamispaik. Kuna hukatavad liikusid oma hukkamispaigale koos munkadega, kes teekonnal palveid lugedes veeretasid näppude vahel omi palvehelbeid ehk roosikrantse, siis on tõenäoline, et Barbara tänav nimetati seetõttu ümber Roosikrantsi tänavaks.
Üks vanemaid allikaid Harjumaa kohanimede kohta pärineb kaugest rüütlite ajast. Nimelt on Harjumaa ja Põhja-Eesti kohta olemas põhjalik külanimede loend, mille on koostanud 13. sajandil eestlaste ristimisega tegelnud mungad. Nimed on meieni säilinud nn Taani hindamisraamatu eesti lehekülgedel. Näiteks võib sealt teiste hulgas leida nime Keikael, mida seostatakse Keila linnaga. Lisaks kohanimedele võis sealt leida ka külade suuruse. Kiiu küla (Kithæ) on Taani Hindamisraamatus kirjas 30 adramaa suuruse külana. Ajaloolased on arvamusel, et üks adramaa tähistas sellist põllumaad, mida oli võimalik harida ühe hobuse ja adraga.
Ajaloos võime näha mitmeid perioode, kus kohanimesid muudeti valitsuste poolt. Algseid saksakeelseid kohanimesid venestati ja eestistati, kui riigikorrad vahetusid.
Sattusin hiljaaegu lugema ühte lõiku 1939. aasta ajalehest, kus vallavalitsused tegid Harju maavalitsusele ettepanekuid kohanimede eestistamiseks. Sellega sooviti kaotada viimased jäänused mõisnikeaegsest elukorraldusest. Näiteks soovitas Kiiu vallavalitsus nimetada senise Kiiu 1. asunduse nimetada Aru külaks. Keila vallavalitsus palus maavalitsusel muuta Sassi küla Niitwäljaks ja Viimsi vallavalitsus Aegna saart muuta Aigna saareks. Need on vaid mõned näited maavalitsusele esitatud ettepanekutest.
Kohanimede teema on huvitav nagu ka ajalugu ise. Nimede andmist nii pärimusel kui riiklikult võiks lõputult jätkata. Seoses kohanimedega meenub mulle, et käesoleval muusika-aastal on üks koht Harjumaal, mida tasuks eraldi ära märkida, selleks on Muusika küla Kernu vallas. See on üks tore kohanimi.