14. juunil tegi maaeluminister Urmas Kruuse ringõidu Harjumaa kalatööstusettevõtetes. Hommikul tutvus valitsuse liige Maardus Vana-Narva maanteel asuva ASi DGM Shipping tööga, pärastlõunal aga külastas Mati Vetevoolu ettevõtet.

Maardu kalandusettevõte on asutatud 1994. aastal. Olemas on kalapüügilaevad ja juba 14 aastat tehakse Läänemerel ka püüki. 2003. ehitati Maardu kalatöötlemise ja kalapreservide tootmise tehase.
Ettevõttele kuulub kaubamärk Briis. Selle nime all turustatavad kilutooted on saanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja “Tunnustatud Eesti Maitse” kvaliteedimärgi ning aastal 2011 Eesti parima kalatoote tiitli.

Jälgib Norra krooni

Keskpäeval saabus Urmas Kruuse koos kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri Olavi Petroni ja nõuniku Kairi Loometiga külla Hüürus asuvasse ASi M.V. Wool. “Esimene põllumajandus- või maaeluminister siin tööstuses. Juhan Parts oli kompleksi avamisel detsembris 2010. Aga tema oli majandusministri ametis,” ütles ettevõtte asutaja ning tegevjuht Mati Vetevool.

Kuidas kalatööstus elab? “Jälgin hoolega Norra krooni kurssi. Sest ostetava 4-5 kilose lõhe hind on praegu 84 krooni,” vastab Vetevool. Veel 7-8 aastat tagasi oli hind stabiilselt 40-45 krooni. Praegu käivat kauplemine isegi 0,02 sendi ümber.

“Teeme, kuidas oskame. Kuid üle enda varju ei hüppa. Pereliikmed, sealhulgas poeg ja tütrepoeg, aitavad,” räägib Vetevool ministrile. “Klienti tuleb kohelda nagu kuningannat, sest tal on kümme korda suuremad nõudmised kui kuningal!”

Mis saab maksudest?

Tööstuse juht räägib, et mullu tasus ettevõte 18,5-miljoniliselt käibelt üle kahe miljoni euro riigimakse. See oli 1/6 kogu Eesti kalatööstuse ettevõtete mullustest maksudest. “Riik võidab, kui toetatakse tugevaid ja need suudavad korralikult tasuda,” teatab Vetevool. Urmas Kruuse vastab, et väiksematel ettevõtetel on loomulikult ka maksubaas õhem. “Tervikuna on laekumine hea. Kuigi kohati on probleeme. Aga lätlased peaksid olema õnnelikud, kui eestlased nii palju makse koguvad,” ütleb minister.