Kaks aastat tagasi jõudis meie koduõuele, üks väga laastav viirus. Nimelt leiti toona septembris Valgamaal esimene Aafrika seakatku nakatunud surnud metssiga. Sellele järgnevalt on viirus levinud üle Eesti, jättes vaid saared puutumata.
Kui me eelmisel aastal saime Harjumaal öelda, et sigade Aafrika katk pole siia jõudnud, siis selle aasta 28. jaanuaril tulistatud metssealt diagnoositi esimene juhtum ka meie maakonnas. Viimased trendid on näidanud, et nakkus liigub vaikselt, aga visalt põhja suunas. Harjumaal on viirusesse nakatunud metssigu ja nende korjuseid leitud Kose ja Anija vallast tänaseks kokku seitsmel juhul. Rannikult avastatud metssea korjused on õnneks siiani andnud laboris negatiivseid tulemusi.
Eelmise nädala lõpus tuvastati Poolas pärast aastapikkust vaheaega esimene kodusigade taudijuhtum, kolmapäeval diagnoositi taud Leedus Vilniuse maakonnas asuvas kodufarmis. Kuigi alates eelmise aasta septembri lõpust pole kodusigade hulgas uusi taudijuhtumeid olnud, peame arvestama selle haiguse hooajalise iseloomuga. See tähendab, et tänavu suvel on oht uuteks puhanguteks sama suur kui aasta tagasi.
Mida tasub meeles pidada? Metsas käijatele tähendab see eelkõige seda, et tuleb järgida juhiseid: ära puutu korjuseid ja teavita leitud surnud metssigadest kohalikku veterinaarkeskust. Mida täpsemalt on sea asukoht määratud, seda kiiremini on see võimalik ka eemaldada. Praegu käib üldiselt nii, et nakatunud metssigade korjused matavad või toimetavad konteinerisse jahimehed, kellega veterinaar- ja toiduamet on sõlminud vastavad lepingud.
Vähimagi kokkupuutekahtluse korral nakatunud sea korjuse või väljaheidetega pese ja puhasta koju jõudes oma riided. Hoia vähemalt 48 tunni jooksul eemale seakasvatustest. Aafrika seakatk on väga nakkav ainult kodu- ja metssigadele. Inimesed, ega teised loomaliigid ei haigestu, kuid nad kannavad haigust edasi. Oluline on teada, et seakatk püsib külmutatud lihas aastaid, soolatud lihas kuni aasta, suitsutatud lihas 6 kuud ning ta hävib alles 70 kraadi juures.
Nakkusohtlikuks loetakse nii surnult leitud sigu, nende sisikonda, nahka kui nende eritistega kokkupuutunud materjali. Tähelepanelikud peaksid olema kõik, kes metsas käivad, teiste seas maa- ja metsaomanikud ning nii riigi- kui erametsades töötavad metsatöölised. Igaühe teadlik käitumine aitab vähendada katku leviku võimalusi!