18.-19. oktoobril 1986 toimus Jüris Eesti muinsuskaitseklubide esimene kokkutulek. Liikumisest kasvas veidi rohkem kui aasta pärast Eesti Muinsuskaitse Selts, paljud toonased aktivistid olid hiljem tegevad taasiseseisvumises ning riigi juhtimises.
Harju Elu palus neid sündmusi meenutada Ants Kraudil. Toona töötas arheoloog pika nimega asutuses ehk juhtis ENSV kultuuriministeeriumi muuseumide ja kultuurimälestiste teaduslik-metoodilist nõukogu. “Asutus loodi aastal 1982. Nimi oli küll väga kohmakas ja nõukogulik. Kuid tegelikkuses oli võrreldav tänase muinsuskaitseameti või selle registriosakonnaga,” ütles praegune Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) juhatuse liige Kraut. “Nõukogu oli suhteliselt vaba asutus, kus sai teha muinsuskaitse kihutustööd.”
Jüri kokkutulekust möödus äsja 30 aastat. Kuidas EMS seda tähtpäeva märkis?
Kokkutulek toimus 18.-19.oktoobril 1986. Meenutasime seda EMSi juhatuse koosolekul. Plaanis oli aastapäeva ka Jüris tähistada, kuid kahjuks tuli muid tegemisi vahele. Viis aastat tagasi, kui kokkusaamisest möödus veerand sajandit, pidasime Jüris pea samasuguse kokkutuleku. Talguid küll ei korranud. Kuid kirikus toimus jumalateenistus ning koolis kõnekoosolek.
Mida Jüris 1986 räägiti ning otsustati?
Klubide kokkutulek ise oli väike ning tagasihoidlik. Kuid see-eest peaaegu täielikult omaalgatuslik. Palju aitasid korraldada ka toonaste rajoonide kultuurimälestiste kaitse metoodikud. Harjus siis Elsa Paju ning Pelle Lall. Ja minu juhitud pika nimega nõukogu korraldas ka. Väga aktiivsed olid osakonnajuhatajad Heiki Valk ja Anton Pärn ning ajalooõpetaja Mart Laar. Jüris oli kohal 66 inimest. Harjust näiteks Keila klubi liikmed Aivar Põldvee, Hillar Nahkmann ja Reigo Kala. Asutati klubide nõukogu ning selle organiseerimistoimkond, kes hakkas ette valmistama EMSi asutamist. Mäletan, kuidas Ott Sandrak, Trivimi Veliste ja Mart Laar joonistasid kõnekoosoleku paigaks olnud klassitoas tahvlile igasuguseid skeeme ja plaane seltsi tulevikust. Novembri aluses valiti vastloodud nõukogu etteotsa Trivimi Velliste.
Lisaks kõnekoosolekule toimusid ka talgud ning tutvuti kirikuga.
Teenistus oli kirikus esimesel päeval kell 14. Talgud toimusid mitmes kohas. Näiteks kirikuaias, Jüri ning Vaskjala kultusekivide ja kalmete juures. Mäletan, kuidas üliõpilased Jüri Luik, Tõnis Lukas ja Toomas Kiho ning praegune Haapsalu muuseumi juht Anton Pärn seal töötasid.
Kas riigivõimu survet või ärakeelamist tuli ka karta?
Toonased riigiorganid, nagu parteikomiteed ja täitevkomiteed, hakkasid suuniseid andma alles talvel 1987. Selle ajani tegutsesime suhteliselt iseseisvalt. Põrandaalust vaimu ei olnud ning kokkutulemist otseselt ära ei keelatud.
Järgnevatel kuudel oli muinsuskaitse liikumise vastu suur huvi. Tallinna kinomajas veebruaris 1987 peetud teisel kokkutulekul ei tahtnud huvilised saali mahtuda. Rahvast oli palju ka hilisematel üritustel.
Suur läbimurre oli tõesti 7. veebruaril, kui Tallinna kinomajas toimus kõnekoosolek ning näidati filme. Istekohti oli veidi üle 200, registreerinuid aga 450! Istuti lava serval ja seinte ääres põrandal. Teemade ring oli lai ja esinejad huvitavad. Näiteks Lennart Meri, Jaan Kross, Villem Raam ja teised. Selle tähistamiseks toimub tuleva aasta veebruaris kinomajas retroüritus. Aprilli lõpus 1987 toimus kolmas kokkutulek Keilas. Seal otsustati häältega 289:0, et luuakse Eest Muinsuskaitse Selts. Asutamiseni jõuti Tallinnas 12. detsembril 1987.