Olen viimasel ajal puutunud kokku mitme kogukondliku ümarlauaga, kus arutatakse turvalisuse küsimust. Viimane neist oli Viimsis toimunud naabrivalve ümarlaud, kus kohtusid laua taga kohalikud elanikud, korrakaitsestruktuurid, organisatsioonid ja erinevad liikumised. Eelkõige on selliste toredate algatuste eesmärgiks kodanikuühiskonna laiem kaasamine turvalisuse tagamisse. Selle kõige saavutamiseks on vaja teha koostööd. Oluliseks eelduseks on elanike endi panus ja roll kogukonna parema tuleviku kujundamisel.
Naabrivalve ise on Eestis tegutsenud juba pikemat aega. Naabrivalvega liitumine saab alguse eelkõige ikkagi elanike endi soovist ise midagi teha, osaleda ühiskonna protsessides, rääkida kaasa otsuste tegemisel. Kui inimesed seda mõistavad, siis hakkab koostöö naabrite vahel toimima, info liigub politseile, kohalikule omavalitsusele. Ja see tekitabki naabrivalves osalejal turvatunde. Tekib teadmine, et ma ei ole üksi, mul on naabrid, keda tean ja usaldan ning vajadusel pöördun politseisse või kuhu parasjagu vaja. Seega inimeste endi käitumine ja hoiakud on kindlast turvatunde tekkimise aluseks. Lisaks peab kindlasti panustama ka riik, kohalik omavalitsus loomaks avalikke hüvesid. Näiteks tagades selle, et tänavad on valgustatud ja puhtad, tänavapildis on näha politseid ja teisi korrakaitseüksusi. Paljudele elanikele annab politsei nähtavus linnapildis teadmise, et abi on lähedal ja muidugi ka distsiplineerib kaaskodanikke.
Üheks võimaluseks enda ja kogukonna turvalisusesse panustamiseks on abipolitseinikuks astumine. Eelmise aasta aprillis möödus 20 aastat abipolitseiniku seaduse jõustumisest. Selle 20 aastaga on suuri arenguid toimunud nii kogu riigis kui ka politseis. Peale pronksiööd tundsid paljud inimesed vajadust anda oma panus kogukondlikku turvalisusesse ning olla oma tegevusega teistele eeskujuks. Nemad tagavad selle, et me saaksime öösel rahuliku südamega magada ning ei peaks muretsema, mis toimub meie koduvallas või -linnas. Kui on julgust olla eeskujuks kogukonnas ja soov pakkuda turvalisust oma lähedastele, on abipolitseinikuks astumine kindlasti üheks parimaks võimaluseks.
Kokkuvõtlikult on turvalisuse tagamine ka suurel määral meie endi teha. Usun, et tähelepaneliku elanikuna eeskuju andmine on parim, mida üks kodanik teha saab!