Muuga elamurajoonis naudib oma vanaduspäevi Jaan Tätte (77). Kuigi 1996. aastal oli tal peaajuinfarkt, mis halvas tema keha parema poole, ei takista see teda elust rõõmu tundmast ja hobidega tegelemast.
Saan Tättega kokku, sest juba mitmendat aastat osaleb ta edukalt Maalehe korraldatud koduveinikonkursil. Tänavu toimus koduveinikonkurss kuuendat korda ja igal aastal on Tätte kahe veiniga võistlusel osalenud ning ka lõppvoorudesse jõudnud. “Vaid üks aasta ei jõudnud ma finaali ja see oli mullu,” räägib Tätte. “Tegin veinidega liiga palju katseid. Hakkasin põhimaterjali ehk õunaveini “solkima” igasuguste lisaainetega, nagu aroonia ja pihlakas, ning tulemuseks olid rikutud veinid,” ütleb ta. Kuue võistlusaasta peale on Tätte osalenud viis korda õuna- ja viinamarjaveiniga ning korra ka musta sõstraga.
Senine kõrgeim saavutust pärineb aastast 2014, kui tema õunavein sai 3. koha. “See oli nii, et kui ma 2013 läksin konkursile õunaveiniga, siis see finaali ei pääsenud. Sama veiniga läksin ka järgmisel aastal ja siis võitis see kolmanda koha,” ütleb Tätte. Seega sõltub, kes on žüriis ja kui kaua on vein laagerdunud.
Tätte tänavuse aasta finaalvein kuulub viinamarja kategooriasse ja on tehtud möödunud aasta saadustest. Veinist on tal alles veel kaks pudelit ning mõlemad on ära lubatud. Enamik koduveinikonkursi veinidest on tehtud kas 2014 või varem.
Maitseks tammelaastud
Tätte valmistab veini vaid nendest toorainetest, mis tema aias kasvavad. Viimased 25 aastat on head saaki andnud viinamari “Black Hamburg”, mis kasvuhoones kasvab. Esimesed kobarad on andnud ka lätlaste “Zilga”, mis paar aastat tagasi sai mulda pandud. Kuid korraliku saagi ja veini jaoks tuleb taimele veel aega anda. Lisaks rabarberile valmistab Tätte veini veel “Koit” ja “Antonovka” õuntest. Veinitegemisel peetakse viimast kõige paremaks õunasordiks.
Elu jooksul on Jaan Tätte ikka eelistanud veini. Õlu talle ei maitse ja konjakit sai omal ajal piisavalt mekitud. “Eks veini sai tehtud juba enne Koduveini klubi, mis 2011. aastal asutati. Kui mu naine veel elas, siis tema tegi koduveini maasikatest ja veel mõnedest marjadest. Sellel ajal hakkasin ka ise proovima,” meenutab ta.
Kuna huvi oli olemas, sai hakatud käima veiniklubis ning ka erialast kirjandust lugema. Selle najal ei ole raske õppida selgeks veinitegu. “Peab korralikult puhtaks pesema käärimisnõud, et toorained ei rikneks. Vein käärib ja laagerdub paar kuud ning ongi valmis,” muheleb Tätte. Tähtis on hoopis see, kuidas maitset timmida. Lisaks marjadele kasutab Tätte veinitegemisel maitseainetena näiteks rosinaid ja tammelaastusid.
Nimekaimu küsimus
Enne veinindust tegeles Tätte tõsiselt matkamisega. Vene ajal käis ta mägede vahet tervet 25 aastat, jõudes merepinnast 6000 m kõrguseni. “Vene ajal ei saanud kaugele minna. Põhiliselt käisin Kesk-Aasias, käidud sai ka Fedtshenko liustikul,” räägib ta. Tegu on Kesk-Aasia kõige pikema liustikuga, mis on 71,2 km pikk.
Kuid on ka üks suur roosa elevant, millest ei ole võimalik minna ümber ega mööda. Jaan Tätte on Eesti näitleja-laulja nimekaim, kes tegi endale nime 1990ndatel, siis kui matkaja Tätte rahulikuma elu peale jäi.
Muuga Tätte näitleja-laulja Tättest väga lugu ei pea. Tema sõnul on teada-tuntud reisimees ära õppinud rääkimiskunsti, mille najal ta nüüd laulab. “Mina ütleksin niiviisi, et me oleme mõlemad pärit Võnnu kihelkonnast. Meie esivanemad elasid naaberkülades, aga olid natuke erineva taustaga. Tema esivanemaks on Mikk, kes sündis 1642 ja minul on Tõnis, kes sündis 1650,” ütleb vanem Tätte, kellel on kogu suguvõsa käekäik kuni 16. sajandini teada. Nimekaimul naljakaid seiku või muud segi ajamist näitleja Tättega ei ole olnud.
Koduveinikonkursi võitjad selguvad juuni alguses Haapsalus.