Valkla hooldekodu on nüüdseks muudetud kohaks, kuhu on riik koondanud kõik täisealised kohtumääruse alusel erihooldusteenust saavad isikud. Seega erineb koht tavalisest hooldekodust, rohkem on vaja tähelepanu pöörata turvalisusele, nii klientide kui ümberkaudsete elanike jaoks. Kahjuks on Valkla jäänud silma mitmete juhtumitega, kus hooldekodu klient on pagenud ning sattunud kohalikega konflikti.
Tegu pole ent vanglaga. Kuigi taoline tunne võib tekkida, kui silmitseda neljameetrist terasaeda, kaameraid, andureid ja metallist võresid akende ees. Kõik see on loodud selleks, et kliendid, kel liikumisluba puudub, plehku ei paneks.
Aga nagu öeldud, tegu pole vanglaga. Need inimesed, kes hooldekodus viibivad, peaksid ühel hetkel taas tavaellu astuma ja seal hakkama saama. Nende päevad ei tohiks koosneda passiivsest lebamisest või üksluisest teleka passimisest. Neile on vaja tegevust, et nad suudaksid paraneda, õppida, harjuda. Seda ei suuda riik praegu tagada, sest tegevusjuhendajaid on Valkla Kodus liiga vähe. Seega koosnebki klientide päev Valklas magamisest, söömisest, teleka vaatamisest ja suitsetamisest. Nagu vangidelgi.
Kui inimesel pole piisavalt tegevust, saabub igavus. Ja siis on järgnevaid võimalusi kaks: kas inimene harjub igavusega ning muutub passiivseks ja elutuks või otsib võimalusi sellest põrgust pagemiseks. Valklas juhtub mõlemat.
Kuidas edasi? Selge on, et traataedu enam kõrgemaks ei ehita ega betooniga ei asenda, samamoodi ei sobi hooldekodu territooriumile relvastatud valvurid. Õiguskantsleri ettepanekud osutavadki mujale – vaja on juurde tegevusjuhendajaid, kes täidaksid inimeste päeva millegi mõtestatuga, mis haaraks inimeste tähelepanu ja mõttemaailma; midagi, mida nad saaksid pidada oma elu osaks. Santi ei saa sundida, kui sant ei taha kõndida, öeldakse. Mingid mõistuse piiresse jäävad võimalused on siiski olemas. Vaja on tekitada inimeste huvi, siis tekib ka tahe. Kui need kaks, mis on inimesele omased olnud kogu tema eksistentsi ajal, on olemas, siis ei peaks hooldekodus elamist iseloomustama enam võrdlusega „nagu vanglas või veel hullem“. Kui selles asutuses ei valitse enam igavus, pole vajadust ka kõrgemate traataedade ega aknatrellide järele.