Tervisekeskuste rajamiseks laekus esimeses taotlusvoorus sotsiaalministeeriumile 59 taotlust, millest üheksa tuli Harjumaalt. Aastaks 2018 peavad esimesed 15 keskust valmis olema. Vähemalt kome perearsti ja -õe kõrval hakkavad uutes keskustes tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand.
Harjumaal esitati rahastustaotlused tervisekeskuse rajamiseks Kehrasse, Tabasallu, Kosele, Keilasse, Jürisse, Sakku, Sauele, Laagrisse ja Loksale. Seitse taotlust tuli omavalitsustelt, Keilast esitas taotluse PJV Hooldusravi SA, Loksalt hiljuti sealse ravikeskuse ostnud Tapa Haigla AS. Perearstidelt ei tulnud Harjumaalt ühtki taotlust.
Taotluse esitamine ei tähenda veel automaatselt toetuse saamist. Järgmistel kuudel kontrollitakse taotluste vastavust nõuetele. Komisjon hindab projekte selle aasta augustis ning investeeringukava kinnitatakse septembris.
Nimekirja järgi
Varem koostas Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) aruande, millega määrati Eestis 55 esmatasandi tervishoiu tõmbekeskust. Harjumaale määrati 12 piirkondlikku tõmbekeskust (pluss Tallinn) ja viis kohalikku tõmbekeskust. Kohalikud tervisekeskused on plaanitud piirkondlike keskuste filiaalina.
Esimesse taotlusvooru tulid Harjumaalt taotlused üheksasse tõmbekeskusesse tervisekeskuse rajamiseks. Taotlusi ei tulnud Maardust, Viimsist (Haabneemest) ja Loolt. Viimast käsitletakse Tallinna läheduse tõttu ka kohaliku tõmbekeskusena, vähemalt selgitati seda nii sotsiaalministeeriumi pressikonverentsil.
Sotsiaalministeeriumi kõrvad jäid kurdiks Rae valla palvele lisada teise tõmbekeskusena nimekirja vallast ka Peetri alevik. Sealgi näeb ministeerium, et Tallinna läheduse tõttu pole sinna mõistlik tervisekeskuse rajamiseks raha investeerida, kuigi tegu on elanike arvu poolest Rae valla suurima asumiga.
Vallad korraldavad
Harjumaalt ei esitanud rahataotlust ükski maakonnas tegutsev perearst, ka üle Eesti oli selliseid taotlusi vaid mõni. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht arvas, et üksikutele perearstidele on sellise summa taotlemine liiga suur risk ning seetõttu olid peamised taotlejad omavalitsused ning haiglad. Esimese voorus taotleti kokku 64 miljonit eurot, Harjumaalt (koos Tallinnaga) tuli taotlusi 24,2 miljoni euro eest. Kokku on maakonnas 339 perearsti nimistut, taotlustega on kaetud 162 nimistut ehk 48%, mis oli esimeses taotlusvoorus üks madalamaid näitajaid Eestis.
Praegu pole aga veel täit ettekujutust, kuidas üks tervisekeskus tulevikus tööle hakkab. Ministeerium on sedanud tingimuseks, et keskuses peaks olema vähemalt kolm perearsti, koduõed, füsioterapeut ja ämmaemand. Soovituslik on sotsiaaltöötaja olemasolu. Perearstide seas aga tekitab töökorraldus ja rahastus segadust. Perearstide seltsi juhatuse esimees Diana Ingerainen märkis, et asju on tehtud vales järjekorras. „Kui betoonkarbid püstitatakse enne seda, kui on selge, millist teenust, kellele ja kuidas seal osutama hakatakse ning kuidas toimub rahastamine, siis on tulemuseks hunnik kasutut ja kalli ülalpidamisega betooni,“ märkis ta. „Näiteks väike, kuid oluline detail – kuidas lahendatakse transpordi küsimus?“
Triin Habicht ütles, et tervisekeskuste toimimise mudel koostatakse koostöös perearstide ja haigekassaga tänavuse aasta lõpuks.