Sel nädalal oli mul võimalik veeta aega ja tunnustada meie maakonna tegijaid. Nimelt toimus Harjumaa Aasta Tegija konkurss. Selle raames tunnustasid Harju maavalitsus, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, LEADER tegevusgrupid, Kodukant Harjumaa ja Harjumaa Omavalitsuste Liit lõppeva aasta silmapaistvamaid inimesi, kodanikuühendusi, ettevõtteid ja tegusid. Pikad jutud sai maha peetud ka Harjumaa identiteedi küsimuses. Maavanemana oli mul hea meel näha, et diskussioon „Harjumaa identiteedist“ on arutluspaneelis välja toodud. Olen alati olnud veendumusel, et meil igaühel on oma arusaamine maakonnast. Üldiselt on see meile siin kodu, kuigi paljud meist ei ütle , et olen harjulane – pigem on siin tallinlasi, sauekaid, loksalasi, Jõelähtmelt ja Padiselt – ilmtingimata pole esimene teadvustamine harjulaseks olemine. Ilmselt nii on ka tore, sest eks meie kõigi jaoks on kõige tähtsam oma kodune maalapp. Samas olen veendunud, et võiksime mõnikord taguda, rind kummis, uhkusest, et oleme harjulased, olgu see siis kasvõi väikse vastusena mulkidele, saarlastele või võrokestele. Mis teeb meid eriliseks – Eestis oleme me elu mootor. Sellega kaasneb vastutus ennekõike – peame mõistma, et nii mulgi kui võro keel ning laiemalt kogu Eesti kultuur ja elu saab kaitset ja turgutust ainult siis, kui majandusel läheb hästi, ja majandus, tahame või ei, on koondunud meie juurde.
Me räägime Harjumaa identiteedist. Mul on väike mõte, mis esmapilgul tundub kindlasti upsakas ja enesekeskne, aga see on meie endi otsustada. Nimetame seda Harjumaailma Naba. Kindlasti teate mida räägitakse maailma nabadest ja kuidas enda naba ei tohi imetlema jääda. Meie kodu on meie jaoks maailma keskus ja ma soovitan sedakorda võtta gloobus ette selliselt, et keskpunkti jääb Harjumaa – just nagu köstri kapsakuhi Tootsi gloobusel. Sest ainult nii näeme, et me oleme ise oma saatuse määrajad. Me asume Brüsselist vaadates Euroopa Liidu ääre peal, me asume Brasiiliast vaadates teisel pool maakera, aga me ei vaata ju Brasiiliast või Hiinast – meie elame siin, ja kui me tahame edasi elada, siis tuleb teha kõik et oleksime niipalju kui võimalik keskuseks.
Meil on hea maksukeskkond, väga paindlik ühiskond, oleme avatud uutele ideedele ja muutustele ja tegelikult oma kaardid õigesti mängides asume strateegiliselt põnevas kohas – ida ja lääne ristumisel. Läänemere keskse metropolina Peterburi, Stockholmi, Helsinki ja Riia vahel. Meil on siin kõrge rahvusvahelise mainega ülikoolid ja sellega seotud tugevad teadusklastrid, siit saab muretult juhtida oma Venemaa suunalisi äritegevusi ja seda just stabiilses ettevõtluskeskkonnas. Me peame asetama end rahvusvahelisse konteksti – lõppude lõpuks me oleme naba – täitsa keskel.