Iga uue aasta alguses oleme tavapäraselt koostanud kokkuvõtte meie maakonna elanikega seotud liikumistest, sündidest, surmadest ja abieludest. Vaadates värsket statistikat, mille on koostanud Harju maavalitsuse rahvastiku toimingute talitus, peame tõdema, et meie maakonna elanikkond jätkab püsivalt kasvamist. Koos Tallinnaga suurenes Harjumaa elanike arv aastaga enam kui viie tuhande võrra, ilma pealinnata jäi see kasvunumber muidugi väiksemaks ja seda kusagil tuhande uue ilmakodaniku või siia kolinud inimese juurde. Kokku elas selle aasta jaanuari alguse seisuga Harjumaal ligemale 590 000 elanikku.
Peale 2011. aasta rahvaloendust jagas statistikaamet meie omavalitsused üle Eesti kuute erinevasse rühma. Esimese rühma moodustavad omavalitsused, kus toimub kiirenev elanikkonna kasv. Näiteks Viimsi valla rahvaarv kasvas 1989. aasta ja 2011. aasta vahelisel perioodil rohkem kui 3,5 korda. Teises rühmas asuvad linnad ja vallad kus 1990ndatel rahvastik kasvas, kuid nüüd on kasv aeglustunud. Kolmandas rühmas on esialgne langus muutunud kasvuks ja neljandas rühmas vastupidi. Viienda rühma omavalitsusi iseloomustab aeglustuv langus ja viimasesse jäävad üha kiireneva elanikkonna langusega omavalitsused. Kui Harjumaa omavalitsused jäävad valdavalt selle liigituse järgi esimese kolme rühma piiresse, siis mujal Eestis on pilt hoopis teine. 2011. aastal oli Eestis 142 omavalitsusüksust, kus rahvaarv on kiirenevalt kahanenud.
Vaadates enda ümber, siis maailma rahvastik kasvab kohutava kiirusega. Igas sekundis sünnib 4,4 inimest, kusjuures rahvastiku kasv on viimastel aastakümnetel järjest kiirenenud. Täna elab Maal ligi neli korda rohkem inimesi kui aastal 1900 ja viimase 45 aastaga on rahvaarv kahekordistunud.
Demograafiline plahvatus on toonud ühe enam ilmsiks just majanduslikult edukamate lääneriikide ja vaesunud lõunamaade elatusvahe. See on viinud meid olukorrani, kus lääneriikides on heaolu paranemine toonud kaasa iibe kahanemise ning üha enam jõukaid riike kannatab madala sündimuse ja vananeva elanikkonna pärast. Aafrika riikides näeme me väga suurt demograafilist plahvatust, mitmes sealses riigis jääb elanikkonna keskmine vanus 20-25 eluaasta lähedale. Mõningates riikides, nagu näiteks Burundi, on keskmiselt seitse last peres. Kui me vaatame olukorda Eestis üldisemalt, siis pole ka meie taevas päris pilvitu. Riigikantselei strateegiabüroo ja Euroopa Liidu sekretariaadi eestvedamisel valminud mõttepaber hinnangul kaob järgmise viie aastaga Eesti tööturult 44 000 inimest. Selleks, et säilitada tänane töötegijate arv, tuleb meil tuua seni tööturult eemal olnud inimesi ning luua soodsamad tingimused tööjõu Eestisse liikumiseks.