Järgmisel nädalal tähistame üheskoos Eesti Vabariigi sünnipäeva. Iseseisvuspäev kui riigi tähtsaim püha kajastab tavaliselt riikliku iseseisvuse rajamise tähtpäeva. Kas teate, et Eesti iseseisvuspäeva tähistamiseks on peale Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruaril pakutud ka teisi daatumeid? Näiteks 1933. aastal võttis Vabariigi Valitsus kõne alla küsimuse, kas ei tuleks vabariigi aastapäev viia mõnele teisele päevale, mis oleks õnnelikumas aastaajas, nimelt 15. juunile, mil Eesti Asutav Kogu võttis vastu 1920. aasta põhiseaduse.
Ajaloost teame ka seda, et advokaat ja poliitik Hugo Kuusner taotles 23. veebruaril 1937 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist 21. või 23., aga mitte 24. veebruaril. Kuid eesti ajaloolane Gottlieb Ney leidis, et “… Eesti vabariigi algpäevaks tuleb pidada 24. veebruari 1918, ehk päeva, mil pealinnas kuulutati välja iseseisvus ja kõrgeim läks võim selleks valitud organite (esialgu Päästekomitee, siis ajutise valitsuse) kätte.“
Olevik ja tulevik! Tulevik peab tagama meile kindlustunde igapäevases elus. Hästi tehtu sünnib armastusest oma töö vastu. Meie maakonnas on palju inimesi, kellel on olnud tahet ja soovi ning armastust oma kodukoha, kogukonna ja meie riigi heaks tööd teha. Neid inimesi tuleb tunnustada ning eeskujuks seada. Neist üks ja parim välja valida. See oli raske, kuid lõpuks olid valijamehed üksmeelsed – järgmisel nädalal tunnustame uhkusega ühte sellist silmapaistvat inimest Harju maakonna aukodaniku tiitliga.
Seitse aastat tagasi andis Harju maavalitsus välja esimese maakonna aukodaniku tiitli. Harju maakonna aukodaniku tiitel antakse üle üks kord aastas seoses Eesti Vabariigi aastapäevaga. Seetõttu on mul päev varem, 23. veebruaril, au anda üle Harju maakonna aukodaniku tiitel poliitik Siim Kallasele. Aukodaniku tiitli pälvib Kallas Eesti riigile ja Harju maakonnale osutatud teenete eest, Eesti riikluse ning isiku-, kodaniku- ja majandusvabaduse edendamisel ja teostamisel. Tahaksin siinkohal meelde tuletada Gustav Suitsult pärinevat paljutsiteeritud üleskutset: “Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!”. Võime kindlalt öelda, et meie aukodanik on eestlane ja eurooplane suure E-tähega.
Õnnitlen meid kõiki tulevase Eesti Vabariigi 98nda sünnipäeva puhul – meil on riik, mille üle õigustatult uhkust tunda.