Peale kevadsuvist poliitilist mudamaadlust ja mõningast teadmatuse perioodi Toompeal tundub valitsus jälle tööd tegevat. Vähemalt haldusreformi osas, mille eduka elluviimise eest koalitsioonileppe järg peab vastutama seekord peaminister Taavi Rõivas isiklikult.

Vähemalt sedamoodi tundus peale rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõuniku Ave Viksi kohtumist Harjumaa omavalitsusjuhtidega. Kui nõuniku kõneldut uskuda (ja miks ei peaks?), tundub haldusreform lõpuks olevat liikvele läinud. Omavalitsusjuhtidele esitati täpne ajakava, millal miski ja kuidas toimuma peab. Ehkki sellisele kavale on ka vastuseisjaid (näiteks leiab Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi tänases lehes, et vastupidiselt valitsuse poolt plaanitud vabatahtlikule ühinemisele peaks esmalt toimuma omavalitsuste sundliitmine), arvab enamik omavalitsujuhte, et seekordne valitsuse kava on tunduvalt mõistlikum kui endine „tõmbekeskuste“ kava.

Mõni omavalitsus on vabariigi valitsuselt innustust saades juba ka tegutsema hakanud. Et Saue vald ja linn, Kernu ja Nissi vald ühinemisläbirääkimisi peavad, see pole uudiseks enam kellelegi. Nüüd kavatseb aga Padise vald ühinemisettepaneku teha Vasalemma ja Nõva vallale. Kui Padise vallavolikogu selle vallavanema ettepaneku muidugi oma 30. septembri istungil heaks kiidab. Ja Harjumaa saab oma kunagise osa, Nõva, Läänemaalt jälle tagasi. Kas Harjumaa sellest võidab ja Läänemaa oluliselt kaotab, on raske ette prognoosida. Küll saab aga üks pea inimtühi (400 ruutkilomeetril ehk Tallinna linnaga võrdsel territooriumil elab alaliselt vaid 400 inimest, vallavanemgi käib tööle Harkust) aga kindla peremehe. Ühe maakonna arvatav kasvamine ja teise territooriumi oletatav kahanemine polegi ehk peamine. Tähtis on see, et inimesed on hakanud haldusreformist taas mõtlema. „Riiki ei teha ülalt, riiki tehakse alt,“ arvab Paldiski linnapea Tiit Peedu tänases haldusreformi loos. Küllap õigusega.