Kui palju me mõtleme meid ümbritsevale loodusele ja elukeskkonnale? Kas meil on mahti igapäeva elu juures mõelda, millise maailma jätame maha järeltulevatele põlvedele? Kui pigem ei, siis tuleb tõdeda, et me ei hooli. Vähemalt mitte piisavalt.
Kuid tulevikku loob igaüks ja iga päev siin planeedil. Oma lapsi ja lapselapsi armastame väga ja soovime neile vaid head terveks eluks. Paraku terve elu ei pruugi olla enam nii terve juba lähitulevikus – mõnekümne aasta pärast. Selles valguses on hakatud üha enam rääkima energiasäästlikust eluviisist ja selle tähendusest, võimalustest ja olulisusest. Säästev areng on aluseks ka Eesti, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ja ülemaailmsete poliitikate kujundamisel.
Novembri viimasel päeval algas Pariisis 12 päeva kestev rahvusvaheline kliimakonverents ja selle peaeesmärgiks on saavutada esimene ülemaailmne kokkulepe kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks. Peamiseks eesmärgiks on saavutada olukord, et globaalne soojenemine ei ületaks keskmiselt kahte kraadi. Selleks soovitakse sõlmida kokkulepe, et ülemaailmselt vähendatakse kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri 2050 aastaks 60 protsenti, võrreldes aastaga 2010 ning kaotada süsihappegaaside heitmete tootmine tööstuses selle sajandi lõpuks. Hetkel näivad arutelud olevat tulised ja põhjaliku kokkuleppe saavutamine kahjuks küsimärgi all.
Tõsi on see, et oma igapäevast elu saame läbi väikeste muudatuste muuta palju keskkonnasõbralikumaks. Laiemalt rääkides, on planeeringud see valdkond, kust algab elukeskkonna loomine ja kujundamine. Lihtsa näitena on planeeringutega võimalik tuleviku elukeskkonda kujundada selliselt, et elanikel oleks mugav oma töö-, kooli- jne transpordi jaoks kasutada säästlikke lahendusi, nagu jalgrattad või ühistransport. Sellest lähtuvalt saame järjest enam kinnitust sellele, et kergliiklusteede võrgustiku välja arendamine Harjumaal on olnud oluline investeering ka kaugemale tulevikku vaadates.
Selle kõige juures on suurim töö kommunikatsioon, et muuta inimeste mõttelaadi ja suunata fookust. Nii üksikisiku tasandil kui ka kohalike omavalitsuste ja maakonna tasandil. Kuid alustada tuleb ikka kõige elementaarsemast. Elektrit ja vett saab iga inimene säästa, auto asemel valida kasvõi aegajalt nt jalutuskäigu. Alustagem sellest ja säästkem meie planeeti ka oma lastele.