Mis on riik ja kuidas seda defineerida? Mitmete erinevate mõistete kõrval on ilmselt kõige olulisem kodanikkond või inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil. Lähenedes asjale emotsionaalsemalt, on see maa, kus me oleme sündinud või kasvanud ja mida me peame oma koduks.

Viimasel ajal on räägitud palju maailma raputavatest pingetest ja konfliktidest. Olukord Ukrainas ja kodusõda kaugel Süürias on vaid mõned näited geopoliitilistest kriisidest üle maailma. Kõik need sündmused on tõstatanud ka meie ühiskonnas küsimuse, kas me oleme kaitstud potentsiaalsete ohtude eest.
Kui turvaliselt me end tunneme ja mida me saame ise selle tunde tugevdamiseks ära teha?

Sel neljapäeval toimus taaskord väga laiapõhjaline arutelu riigikogu konverentsisaalis. „Eesti julgeolek 2015: minu panus“. Need teemad, mis konverentsil tõstatati on kindlasti laiemalt väga olulised kogu meie ühiskonna jaoks. Ma arvan, et meil on vaja kindlasti rohkem selgitada inimestele infosõja tagamaid. Vastata kõigile tekkinud küsimustele. Kõige olulisem infosõja kontekstis on kindlasti meie idanaabri poolt levitatava väärinfo ümberlükkamine. Teemade ring oli sel konverentsil lai ja kindlasti on selliseid üritusi rohkem vaja, et inimesi informeerida ja kutsuda neid aruteludesse kaasa mõtlema.

Riigikaitse ei piirdu vaid sõjalise kaitsega. Meie kõigi ühine eesmärk on valmistada riik niivõrd hästi ette, et kodanikel on seal hea elada ja kodanikkond on sidus. See loob olukorra, kus iga võimalik vastane saab aru, et riigi kaitsetahe on liiga tugev ja see riik toimub ning teda ei tasu ärritada. Seega kui me kõik teeme oma tööd armastusega ja oleme sõbralikes suhetes oma lähedaste ning naabritega. Üritame ja end igakülgselt arendada. Proovime õppida midagi uut ja ennast mitmekülgselt harida ning panustada oma kogukonna arengusse, siis see juba loob meile oluliselt turvalisema riigi.

Mul on heameel selle üle, et üha enam inimesi otsib reaalset võimalust meie kõigi julgeoleku ja turvalisuse tagamisel ühel või teisel moel kaasa lüüa. Oma panust on võimalik anda mitmel moel. Tahan tunnustada neid, kes selle sammu juba on teinud, et olla tähelepanelik ja hooliv kodanik. Meil on sadu vabatahtlikke päästjaid ja abipolitseinike. Meil on kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred. Võimalusi on palju, kui on olemas tahtmine.

Me peame tegema üheskoos kõik selleks, et isegi teoreetiliselt ei korduks meie ajaloo traagilised sündmused. Rohkem koostööd ja mõistmist!