Eesti riigi eelarve läheb peagi teisele lugemisele. Aga et ei teine ega kolmaski lugemine enne spiikri haamrikoputust erilisi muudatusi too, siis võib eelarveprojektist kui dokumendist juba kõnelda küll.
Mis on siis järgmise aasta eelarves erilist? Numbriridu silmitsedes tuleb tõdeda – ega erilist polegi.
Eelarvestki vaatab vastu koalitsioonisisene lõhe. Seda tõdes ka Harjumaa omavalitsusjuhtidega kohtunud riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer. Tuleva aasta eelarve maht on 8,9 miljardit eurot. See on 4,2%, ehk 358 miljonit eurot rohkem kui 2015. aastaks riigieelarves kavandati. Riigieelarve tulude kasvuna nähakse 3%, mille hulgas on maksutulude kasv 5,3 protsenti. Enim kasvab sealjuures hasartmängumaks (11,5 %), alkoholiaktsiisilt laekuv raha (8,8%). Seda võiks ehk normaalseks pidada, kui samas ei käiks alkoholisõda. „Eks see näitagi, et koalitsioonil pole üksmeelt ei eelarve ega alkoholipoliitika osas,“ tõdes Holsmer.
Järgmise aasta riigieelarve sisaldab ka mõningaid positiivseid muutusi, kuid need jäävad valimistel lubatust tunduvalt tagasihoidlikumaks. Näiteks tõuseb tulumaksuvaba miinimum uue eelarve valguses kõigest 16 euro võrra 170 euroni. See tähendab igale töötöötajale kuus 3,2 lisaeurot. Pole just palju, arvestades, et enne valimisi lubas Reformierakond maksuvaba tulu kahekordistada. Lubatust vähem panustatakse ka perepoliitikasse. Uuest aastast tõuseb esimese ja teise lapse toetus 5 euro võrra 50 euroni ning kolmanda ja iga järgneva lapse toetus jääb senisele tasemele. Nii me maad lastega ei täida ega vähenda ka vaesuses elavate laste arvu.
Hea on veel see, et maksukoormus on stabiilne, ehkki suur – 33,4 protsenti SKP-st. Keskmise palga tõusuks on ette nähtud 4,5 protsenti kuni 1096 euroni (valitsussektori üldine palgafondi kasv on 0 protsenti, kuid prioriteetsetel sektoritel on see 4 protsenti).
Keskmise pensioni tõusuks on ettenähtud 5,7 protsenti, milleks eelarves on ette nähtud 395 eurot.
Midagi erilist eesti rahvast järgmisel aastal ees ei oota, ei head ega halba. Kui see halb just väljaspoolt ei tule: riigieelarves pole ette nähtud kulusid ka Euroopat vaevavale suurimale, pagulasprobleemile, mille lahendamiseks on paljud riigid leidnud rea ka oma eelarves. Nii et järgmine aasta võib tuua veel riigi tähtsaima rahandusdokumendi korrigeerimise – me ei tea ju, millised hordid saabumas on.