Viimastel päevadel on tekitanud teravaid vaidlusi sotsiaalministeeriumi ettepanek tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70. eluaastani ja sealt edasi siduda see oodatava elueaga. Kindlasti ei ole tegemist värske ideega, sarnaseid soovitusi ja mõttekäike on varem nii Eestis kui ka Euroopas kuulda olnud juba mitmeid aastaid. Peamiseks põhjuseks on siin Euroopa kiirelt vananev rahvastik ja selle mõju riikide rahakottidele. Vajadusele pensioniea tõstmiseks on varasemalt viidanud ka Riigikontroll oma aastaraamatus.
Vaadates laiemalt ringi, siis võime näha sarnast tendentsi kõikjal Euroopas. Kui praegu on valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikides pensioniea keskmiseks alguseks 65 eluaastat, siis näiteks Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa ja Taani otsustanud lähitulevikus tõsta pensioniea 67 eluaastale. Ühendkuningriigi ja Iirimaa eesmärk on viia see veel aasta võrra kõrgemale. Paljudes neist riikidest toimub see tõus juba 2020. aastatel.
Statistika näitab, et kui Eestis oli 2012. aastal ühe pensionäri kohta 1,5 töötajat, siis 2040. aastaks on iga pensionäri kohta üks tööd tegev ja makse maksev inimene. Eelmisel aastal Praxise koostatud uuring toob esile, et veidi enam kui 867 000 tööealisest inimesest jääb 2040. aastaks Eestis alles vaid 702 000, ehk tööealine elanikkond väheneb 165 000 inimese võrra. Sama on märkinud ka sihtasutus Rajaleidja ühes varasemas kokkuvõttes. Isegi kui sündivus jätkab järgnevatel aastatel kasvu, ei suuda see mõjutada tööturu langustrendi varem kui 2030. aasta paiku. Seega on lähemas tulevikus tööjõu pakkumine oluliselt vähenemas.
Kuid pensioniea tõstmine ei ole võluvits, mis lahendaks meie probleemid tööjõuga. Olulisel kohal on tervisenäitajad ja eestlaste oodatav eluiga. Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal Eesti naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81,8 ja meestel 73,1 eluaastat. Oodatav eluiga jätkas küll tõusu, kuid oluline on ka, kui palju on inimesele üldse tervist antud, et väljateenitud vanaduspõlve nautida. Pensionile jäämise põhjused ei peitu tihti üldsegi selles, et eakamad ei taha tööd teha, vaid selles, et tööturul toimetamist segavad terviseprobleemid.
Euroopa riikide keskmisega võrreldes on Eesti inimeste oodataval elueal veel pikk tee tõusta. Riikide kaupa vaadates näeb selget seost oodatava eluea ja riigi elatustaseme vahel – üle keskmise näitajad on vanadel Euroopa riikidel, Ida-Euroopa riigid jäävad keskmisest oluliselt allapoole.
Eelkõige tuleks panustada enam kodanike tervisesse ja jälgida ka seda, et isegi pärast ümberõppe tagamist ei tekiks ealist diskrimineerimist. Tervisesse panustamine ei tähenda ravikulutuste kasvatamist, vaid tervisliku elu elamist ja selle propageerimist.