Distantsõpe on paljudes koolides jälle saamas hädaväljapääsuks. Või ehk leiab see eriolukorras sündinud meetod tulevikus kasutamist ka igapäevaselt, aidates haridussüsteemis üle saada mitmestki kitsaskohast. Igal juhul Viimsi vallas selle nimel tööd tehakse.

Vastab Viimis vallavalitsuse arendusosakonna juhataja Mailis Alt.

Millise õppetunni andis kevadine karantiin Viimsi valla juhtidele?

Kui kevadel koroonalaine kooliuksed tavaõppeks sulges ning meditsiiniinimesed prognoosisid sügisel teise laine tulekut, alustas arendusosakond tööd ja hakkasime nuputama, mida saame paremini teha, kuidas käituda tulevikus, et kevadine mõningane peataolek ei peaks korduma, ja oleksime teiseks laineks paremini valmis. Esmajoones analüüsisime, millised olid distantsõppe kitsaskohad, kuidas need elimineerida, mida saaksime olukorrast õppida.

Mida välja nuputasite?

Esimese laine puhul nägime, et haridusvõrk oli distantsõppe puhul väga killustatud, erinevatel koolidel olid distantsõppeks erinevad IT-rakendused. Hädas olid nii õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad. Otsustasimegi vallavalitsuses, et koostöös pedagoogidega teeme erinevatele koolidele valla poolt ühtse digitaalse keskkonna, mis siis koolidel mõnevõrra lihtsustaks distantsõpet.

Nüüd hakkab teine laine asjatundjate hinnangul haripunkti jõudma. Kas teie mõttetööst on kasu olnud?

Alustagem sellest, et Viimsi vald on koolipidajaks viiele koolile, millest kaks on väikesed külakoolid ja üks kool asub Prangli saarel. Nendes kahes koolis – aga mitte ainult nendes – maadleme me alatihti erialaõpetajate leidmisega, nagu tõenäoliselt enamikes väikekoolides üle Eesti. Viirus ärgitaski kevadel mõtlema: kui looksime koole ühendava platvormi ehk nn digikooli, kas suudaksime siis pakkuda kitsaskohtadele leevendust ka tulevikus?

See tähendab, et edaspidi ei pea iga kool enam vaeva nägema oma digilahenduste väljatöötamisel, vallavalitsuse abiga loodud keskse platvormiga saaksid ühineda kõik valla koolid. See annaks ühest küljest õpetajatele võimaluse tegeleda rohkem oma põhitööga, teisalt võimaldaks ühtne platvorm jagada koolideüleselt huvitavamaid õppematerjale ja vajadusel ka ainetunde.

Kas valla ühtsest digikoolist on juba praegu kasu?

Viimsi pilootprojektiga tõestasime, et hübriidõpet saab edukalt teha juhul, kui koolidel on selleks vajaduseks läbimõeldud tööriistad (IT riistvara-tarkvara) ning koolide üleselt kasutatakse ühtset andmevahetus- ja suhtluskeskkonda. Nii on Viimsi kooli lapsed saanud sügisest osaleda koolitundides koduse arvuti tagant ka siis, kui kimbutamas kerge nohu. Või võtame väikesaare Prangli kooliõpilased, kes osalevad pidevalt Viimsi kooli ühiskonnaõpetuse tunnis, kuna saarel endal selle aine õpetajat pole.

Mailis Alt. 

Hästi toimiv digikooli lahendus on võimaldanud õpetajatel anda edukalt tunde, olles ise eneseisolatsioonis kodukontoris, kui õpilased on klassiruumis. Koolis käimist ja õppetöö edukat läbiviimist ei ole takistanud ükski viirus ega isolatsioon.

Kas näete sellisel digikoolil perspektiivi ka siis, kui viirus enam õppetööd ei sega?

Kindlasti me saame võimaldada lastel ka tulevikus koolis käia nii, et nad osalevad tundides osaliselt distantsõppelt. Näiteks kui kellelgi on köha või nohu, ei peaks ta tulema kooli, vaid osalema õppeprotsessis just distantsõppelt. Sellega me võtame õpetajatelt ära ka suure koormuse järeleaitamise osas, võimaldades lapsel osaleda tunnis kaugelt ka siis, kui on väike haigus või näiteks spordilaager. Õpetaja saab oluliselt rohkem aega tegeleda põnevate ainetundide ettevalmistamisega.

Tulevikus tahame anda väga erinevaid võimalusi Viimsi õpilastele, et nad saaksid kogu valla üleselt kasutada kõiki rakendusi, mida me koolide või ka huvikoolide programmidesse lisame.

Oma digikooli kontoga saab laps liikuda erinevate programmide vahel, kasutada kõiki neid võimalusi, mis vald ja koolid pakuvad.

Need uudsed mõtted panevad vägisi küsima – kas saaks luua ühtse digikooli ka kõigi Eesti koolide jaoks?

Paar Võrumaa omavalitsust on meie tegemiste vastu huvi tundnud. Aga ühtse platvormi väljatöötamisele võiksid mõelda ka kõik teised omavalitsused. On ju hariduse andmine üks suuremaid kuluartikleid omavalitsuse eelarves, nii et tegelikult tulekski ühiselt mõelda, kuidas olemasolevate vahenditega kitsaskohtadest üle saada. Distantsõpe praegusel moel, kus iga kool platvorme ise välja töötab, on lisakulu.

Miks ei võiks tulevikus nii olla, et kui mõnes meie väiksemas koolis on ajutiselt puudu matemaatikaõpetaja, siis asendaks teda kolleeg Narvast või Saaremaalt. Kui aga Narvas või Saaremaal õpetaja haigestub, asendab teda kolleeg Viimsist.

Kui palju on Viimsi vald digikooli loomisse rahaliselt panustanud?

Täna ehitab vald üles tsentraalset keskhaldust, läbi mille saame koolidele ja ka huvikoolidele ning teistele valla allasutustele pakkuda parimat teenust. Oleme mõistnud, et tsentraalne IT-juhtimine on oluliselt efektiivsem nii rahaliselt kui ka teadmispõhiselt ning süsteemi juhtimine kvaliteetsem. Ühtne digitaalne platvorm annab koolide üleselt oluliselt suuremad võimalused nii õpetajatele kui ka õpilastele – tundides distantsilt osalemiseks, ainetundide jagamiseks, erinevateks ühisteks loenguteks ja projektideks. Meie kasutame Office365 platvormi, näeme, et Microsofti teenused on turvalised ja lihtsad, tunde viiakse läbi Teams’is ning materjale jagatakse omavahel pilvekeskkonnas.

Usun, et juba see, et võtame igapäevase infotehnoloogia mure koolidelt enda kanda, võimaldab tervel kooliperel rohkem õppetööle keskenduda.

Jätkates hübriidõppega ka tulevikus võimaldame noortele

• osaleda tundides ka siis, kui nad on koolist eemal, väheneb koormus järeleaitamistundidele,
• korrata ja uuesti läbida tunde, mille materjal jäi arusaamatuks,
• jagada distantsilt aineõpetuse tunde koolide vahel, väheneb aineõpetajate defitsiit,
• jagada huvitavaid loenguid, õppematerjale ning tunde,
• toetada laste arengut neile sobivas keskkonnas ja tempos.