Pea aasta on möödunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistest, kuid selle aja jooksul on poliitilised arusaamatused ja arvamuste erinevus takistanud otsustajatel seista Keila valla arengu ja vallaelanike huvide eest.
Demokraatia õppetund on nüüdseks läbitud ja raisku läinud aasta tuleb korvata efektiivse ja sihiteadliku tööga – nii lihtne see ongi.
Mullustel valimistel osalenud kodanike liidud – Uued Tuuled, Kindel Valik ja Oma Küla – olid õhinas võimupositsioonide võtmisega, mis on igati loomulik tegevus ning kodanikuühiskonna suureneva küpsuse ilming. Peeti konsultatsioone võimukoalitsiooni loomiseks siira eesmärgiga senisest tõhusamalt ja paremini valda juhtida. Erakondadest osalesid oma nimekirjaga neil valimistel IRL ja Keskerakond, kes küll mandaati ei saanud.
Praegu möödunud kuudele tagasi vaadates on selge, et volikogu laua taha pürgijatel toonaste eesmärkide saavutamine ei õnnestunud. Miks ei õnnestunud? Tagantjärele hinnangut andes tundub, et tegemist oli demokraatia arengu ühe protsessiga, mis tuleb aeg-ajalt läbi elada ka nii-öelda paremates peredes. Osalusdemokraatia probleemiks on ühest küljest suurem aja- ja muude ressursside kulu otsuste tegemisel ning teisalt on teinekord tahe ja otsustusvõime killustunud.
Mida rohkem on erinevaid osapooli, seda raskem on eesmärgile jõuda. Kuid see on võimalik. Liiatigi parandab osa hädasid aeg.
Surve vallavanemale
Rohkem kui kahekümne aasta eest taasiseseisvunud Eesti poliitiline kultuur on võrreldes vanade demokraatiatega küll lapsekingades, kuid olukord muutub pidevalt paremaks. Kohaliku omavalitsuse tasandil peaks aga nüüdseks meile kõigile selge olema, kuhu punnseis viib. Või õigemini – kuhu see Keila valda hoolimata plaanidest ja kavatsustest viinud ei ole.
Pärast sügisesi valimisi moodustasid koalitsiooni kodanikeliit Uued Tuuled, erakond IRL ja kodanikeliit Oma küla vastavalt 5, 2 ja 1 mandaadikohaga volikogus. Kokku on Keila valla volikogus 13 kohta. Paraku peab tunnistama, et suurima häältesaagi kogunud valimisliit Uued Tuuled ei pääsenud võimu jagamisega kaasnenud omavahelisest erimeelsusest juba alguses, kui jõuti vallavanema nimetamise juurde. Kuigi valimiste eel lepiti kodanikeliidus Uued Tuuled kokku vallavanema nimetamine avaliku konkursi kaudu ning et volikokku mandaadi saanutest keegi täitevametisse ei kandideeri, leidus kodanikeliidus arvajaid, kes soovisid tegutseda vastupidiselt kokkulepitule ja nimetada vallavanemaks Uute Tuulte ridades teise häältesaagi saanud Peeter Schneideri.
Need erimeelsused kandusid edasi ka koalitsioonipartneriteni volikogus, mille tulemusena süvenesid erinevad arusaamad vallavanema ja vallavalitsuse täiskoosseisu nimetamisel. Vallavalitsuse täiskoosseisu nimetamiseni jõuti lõpuks alles selle aasta kevadel – pea kuus kuud pärast valimisi ja vallavanema ametisse nimetamist. Paraku vallavanema jõud rauges südasuvel, mil ta volikogule oma tagasiastumise palve oli sunnitud esitama.
Keila vallavolikogu ei ole ju suur, kuid sinna on koondunud paras annus häälekaid isiksusi, kes julgesid oma arvamust selgelt ja väga kõlavalt välja öelda. See seadis kahtlemata surve alla ka vallavanema, kes tõenäoliselt ei osanud kohaneda olukorraga, kus tema ametisse nimetajaks ja tööandjaks on volikogu koalitsioon, mitte osa sellest. Teisalt peab loomulikult tundma ka kohaliku omavalitsuse toimimismehhanisme, et ohjata tulemuslikult ligemale 5000 elanikule koduks oleva valla eluolu. Seda kõike saatis volikogu liikmetevaheline ebaterve õhkond, mis pärssis loomulikult valla tõhusat juhtimist.
Segaduste aeg
Kui vallavanemal puudusid kohaliku omavalitsuse juhtimise kogemused, siis kogu võimuladvikut juhtis pikaajaline ja suurte kogemustega vallajuht erinevatel positsioonidel – Kadri Tillemann (vallavanem aastatel 2005-2010, volikogu esimees 2011-2014). Tundub, et ka tema ei suutnud orienteeruda tekkinud olukorras ega leidnud häid lahendusi valla parimaks juhtimiseks. Ilmnenud autoritaarsusilmingud sundisid lõpuks volikogu liikmete enamusel teda volikogu esimehe kohalt tagasi kutsuma, mille tulemusena eelmainitud koalitsioon lagunes.
Kahjuks peab tõdema, et valimistejärgse perioodi võimu teostamise tulem on negatiivne. Seda kemplust nii täitevpoolelt kui volikogu poolelt nägi kogu valla rahvas. Seda nägid pealt ka vallaametnikud, kes olid lausa selle otseses keerises – kellele kõik see mõjus demoraliseerivalt ning kindlasti mitte motiveerivalt. Vallarahvas on nii mõnigi kord teenimatult saanud sel perioodil tunda täitevameti poolt hoolimatut suhtumist ja nii mõnigi kiri on takerdunud või jäänud lausa vasuseta.
Ma vabandan loodava koalitsiooni nimel kõigi ees, kellele liiga tehti ja usun, et edaspidi saabuv töörahu aitab vaegkohad parandada. Keila vallal on oluliselt enam potentsiaali, kui olla poliitiliste kempluste tallermaaks. Tekkinud on uus partnerlus ja sündinud uus koalitsioon, kes soovib väljuda praegusest seisakust vallas.
Tõepoolest, meie valla maine on saanud kahjustada. Kuid edaspidi saab seda ainult paremaks muuta. Jõudu tööle!
Andrei Dvorjaninov on Keila vallavolikogu aseesimees.