Harjumaal on räägitud palju kogukondlikkust turvalisusest. Sellel nädalal on riigijuhtide põhiteemaks olnud just turvalisus. Maailma on külvatud palju kaost ja ebakindlust, millele tuleb üheskoos vastu astuda.
Kõik algas 13. novembri hilisõhtul Pariisi terrorirünnakutega, kui terroristid korraldasid mitu koordineeritud rünnakut, milles hukkus vähemalt 129 ja vigastada sai üle 350 inimese. Prantsusmaa algatas koheselt suure politseioperatsiooni tabamaks rünnakute kaasosalisi. Tänaseks on kinni peetud seitse kahtlusalust. Pariisis võib näiliselt jätkuda muretu igapäevaelu, aga inimeste turvatunne on saanud tugevalt haavata.
9. oktoobril toimus Jüris naabrivalve koostööfoorum, kus siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt ütles, et turvatunde tekitamisel tuleb panustada sinna, kus inimesed tunnevad selle puudust. Praegu kujutab endast ülemaailmset ohtu äärmusliku suunitlusega Islamiriik, mis korraldas Pariisi rünnakud. Mõistagi ei ole Euroopa ainus maailmajagu, mida on rünnatud.
Pariisi rünnakutele on maailm aga vastanud rünnakutele jõuliselt. Prantsusmaa on teinud suure sammu ja astunud Islamiriigiga sõtta. Selle käiguga on terroristlikule organisatsioonile saadetud iseenesest hukutav sõnum. Jõudude vahekord on suuresti Prantsusmaa kasuks, sest riik kuulub NATO-sse, mis on maailma suurim sõjalise võimekusega organisatsioon. Lisaks panustab sõjategevusse ka Venemaa.
Rünnakud Islamiriigile näitavad inimestele, et nende turvalisuse (ja rahu?) nimel tehakse reaalseid samme. Nagu ütles Küüt foorumil: “Peab olema usk turvalisusse, ja kui usk lüüakse kõikuma, siis peavad olema reaalsed sammud, mis taastavad turvalisuse.” Seda on Prantsusmaa ka teinud.
Samas toovad Pariisi sündmused päevakorda küsimuse põgenikest ja nende taustast. Ei tasu alahinnata väiteid, et Islamiriigi võitlejad võivad tulla pagulastena Euroopasse. Uudistes on räägitud ja eksperimentidega on tõestatud, et kõigil, kellel on raha, saavad endale hankida Süüria passi (nt Türgis), millega Euroopasse tulla. Seetõttu tuleb pagulastele esitada küsimusi nende tausta kohta, et hoida eurooplaste turvatunnet, mitte seda ohustada.