Kord aastas ühel laupäevasel maikuuõhtul avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd. Eelmisel nädalavahetusel oli huvilistel võimalik külastada sadade huvitavate näitustega muuseume üle Eesti. Tänavu oli oma uksed avanud rekordiliselt palju muuseume, arhiive, kirikud, mõisad ning isegi tuletorne ja looduskeskuseid. Kokku 198 erinevat asutust ja külastuspaika. Arvestades samale õhtule langenud Eurovisiooni finaalvõistlust ja võib-olla mitte just kõige paremat ilma, oli osalejate arv siiski muljetavaldav, 108 000. See annab tunnustust, et meie muuseumid oskavad rääkida haaravaid lugusid ja meelitada oma külastajaid.
Siiski näitas hiljutine statistikaameti kokkuvõte pisut teistsugust pilti. Eelmisel aastal külastati küll Eestimaa muuseume 3,6 miljonit korda, aga see oli 6 protsenti vähem kui aasta varem. Kokku külastas möödunud aastal Eesti muuseume 498 770 inimest, mis teeb keskmiselt 7,3 külastust ühe muuseumikülastaja kohta. Vaatamata külastuste arvu langusele on eestlased siiski ühed aktiivsemad muuseumikülastajad kogu Euroopas.
Muuseumide koguarv on püsinud muutumatuna alates 2013. aastast ja kokku oli eelmisel aastal Eestis 256 tegutsevat muuseumi. Samal ajal on näituste arv kahanenud – 2014. aasta 1818 näituse asemel toimus näituseid eelmisel aastal 1784. Erinevates muuseumides oli tööl 1733 inimest, mis on 134 inimese võrra vähem kui 2014. aastal.
Kutsun kõiki huvilisi külastama meie põnevaid Harjumaa muuseume. Juhul kui te veel pole sattunud Harjumaa muuseumi, aga huvitute täpsemalt Harjumaa ajaloost, siis on suurepärane võimalus seada sammud Keilasse. Sealne püsinäitus “Harju elu” avati 2005. aasta detsembris ja see tutvustab Harjumaad muinasajast kuni 1994. aastani. Külastajal on võimalik liikuda läbi rannatalu, mereranna ja metsa, töötoa, usuelu, koolihariduse, seltsielu, sõdade ja vastuhakkude ning tööstuse ja teeninduse. Selle kõige keskel on võimalik kogeda harjumaalaste elukäiku ja suhestumist ümbritsevaga. Miks mitte ühel kaunil nädalavahetusel võtta endale pisut aega ning uurida, milliseid lugusid on meie inimestel teekonnal minevikust tänapäeva jutustada.