Andruse avates on kasvuhooned risud ja tuleks lammutada. Kehra kesklinnas, kuid ka Anija valla kaugemates nurkades märkab silm kasvuhooneid, kus asukad kurki, tomatit ja muud leivakõrvast kasvatavad. Seni isetegevuslikult toiminud aiandust soovitakse nüüd kindlamate reeglite raamesse viia.
Potipõllundus õitseb otse Kehra kesklinnas raudteejaama juures – Jõe tänav 4 ning Jõe tänav 5a kinnistul, kuid ka kaugemal Lehtmetsa külas Kose maantee 42 ja Alaveres Kose maantee 26 kruntidel. Kasvuhooned näeb veel Põhja ja Tselluloosi tänava ääres. Kuidas potipõllumeestel läheb?
Aiamaal on meeldiv
Juri Ukrainets (51) askeldab abikaasa Veraga (49) Jõe tänav 4 maadel juba veerand sajandit. Palju neil ruutmeetreid kokku on, ei oska abielupaar öelda. Aiamaal toimetatakse peamiselt puhkepäeviti.
Krundil kasvavad lilled, kurgid, tomatid, sibulad, õunad. „Õunapuud on juba vanad, enam kui kahekümne aasta eest istutatud. Uusi on vaja,“ arvab Juri.
Kurkide tarbeks paigaldab Juri kaari ja kilet. Ta ei jäta kirumata noori, kes raudteel jalutades ajaviiteks kasvuhooneid kividega loobivad. Paharettide visatud kividest mõned on praegugi peenarde vahel.
Vera sõnul on neil Kehras kolmetoaline korter: „Siin töötamine on meeldiv kohustus. Kui ma ei taha siia tulla, istun kodus.“
Samas tunnistab Juri, et ei temal ega kellegil teiselgi, kes Jõe 4 krundil askeldavad, pole omandiõigust tõendavaid dokumente. Maalappide eest ei maksta mõistagi ka makse.
Igapäevast leiba teenib Juri Maardus autojuhina, Vera Kehra paberivabriku töötajana. „Meie jaoks piisab,“ ütleb Vera aiamaa saaduste kohta. „Me ei müü seda, kasvatame enda jaoks.“
Tuleks lammutada?
Jõe tänaval eramajas elav mööbliviimistleja Andrus Priihans (50) on potipõllundusest sootuks teisel arvamusel. „Jubedad, need on kõik risud minu arust,“ ütleb ta kasvuhoonete kohta. „Need on juba nõukaajaast saadik. Lubati ära koristada, aga, noh, vist vald mõtles ümber.“
2014. aastal nimelt olid Kehras postide peal sildid, et kasvuhooned lammutatakse . „Et ärge pange asju maha ja nii ja naa, aga see jutt jäigi sinna,“ kurdab Andrus.
Jõe 4 ja Jõe 5a kruntidele tekkisid kasvuhooned, kui Kehra tselluloositehas andis ala aiamaana oma töötajatele kasutada. „Elektrit siin maalappidel ei olegi, aga vett saavad nad tehasest. On oma toru vedanud, läheb siit tee alt läbi,“ selgitab Andrus.
Andrusele teeb muret, et kasvuhoonete arv mitte ei kahane, vaid neid tuleb üha juurde: „Näete, siia pandi möödunud aastal uus kasvuhoone, sinna pandi uus kasvuhoone. Asi ei ole ainult kasvuhoonetes, asi on prügimäes.“
„Tänavarahvas on väga vastu sellele, sest keegi heakorra eest ei hoolitse, midagi ei tehta selle heaks,“ toob Andrus välja eramajades elavate ja aiamaadel kõpitsevate potipõllumeeste vastuolu.
Osa jääb, osa kaob
• Anija vallavanem Arvi Karotamme sõnul on Jõe tänav 5a ala suurus 0,69 hektarit, Jõe tänav 4 seevastu 3,86 hektarit. Inimesed hakkasid sinna aiamaid rajama 1960. aastatel.
• Miks sooviti nendel kruntidel paiknevad kasvuhooned 2014. aastal lammutada? „Kuna keegi oli huvitatud Jõe tänava kruntidele elamute ehitamisest, siis maa-amet küsis vallavalitsuse seisukohta. Anija vallavalitsus soovis seista oma inimeste huvide eest, et nad saaksid nendel maalappidel aiapidamist jätkata. Selleks taotlesime need maad maa-ametilt munitsipaalomandisse, et võimaldada oma inimestele aiamaade pidamist jätkata,“ ütleb Karotam.
• Lisaks on aiamaid Lehtmetsa küla Kose maantee 42 krundil 7,98 hektarit ja Alaveres Kose maantee 26 kinnistul 2,29 hektarit. Need aiamaad tekkisid 1970. aastatel. „Ka sealsete aiamaade kasutajatega sõlmitakse maa tasuta kasutamise lepingud, et kõik, kes soovivad, saavad turvaliselt oma aiapidamisega edasi tegeleda, ilma et keegi nende maadest buldooseriga üle sõidaks,“ lubab Karotam.
• Kasvuhooned kaovad siiski Põhja ja Tselluloosi tänava äärest. „Põhja tänava äärsed kasvuhooned ja ehitused on tänaseks päevaks juba enamuses lammutatud ja neli suurt konteinerit on sealt prahti ja sodi prügimäele viidud. Kuna Põhja tänaval käivad rekonstrueerimistööd ning sinna rajatakse ka kergliiklustee, siis aiamaade säilitamine sinna polnud võimalik. Tselluloosi tänava äärsetel maadel saavad elanikud oma tegevust jätkata kuni sügiseni,“ selgitab Karotam.