Euroopa narkosurmades on Eesti esimesel kohal. Eestis oli mullu 123 narkootikumide tarvitamisest põhjustatud surma ehk 135,7 narkosurma miljoni elaniku kohta. Ebanormaalselt lisandub sellisele uudisele riigikogule esitatud kanepi dekriminaliseerimise petitsioon, millele kirjutas alla üle tuhande inimese.
Kanepi teistest meelemürkidest süütumaks pidamine ja selle raviomaduste väljatoomine on suitsukate.
Meelemürgi tarvitamine on eneseohverdamishinnaga reaalsusest põgenemine, olgu põhjuseks meelelahutus või sõltuvus. Meelemürkide keelamine ja taunimine ei mõju aga inimestele, kes neid regulaarselt tarvitavad.
Meie seast lahkunud lugupeetud ravitseja ja arst Luule Viilma kirjutab: “Kui meelemürgid inimese tundeid ei nüristaks, siis neid ei tarvitataks. Narkomaanid ei tunne ennast süüdi, nad teavad, et on süüdi. Iga kord, kui pea selgeks saab, teavad nad veel enam, et on süüdi. Mida rohkem surevad tunded, seda rohkem võimenduvad teadmised. Seepärast teevad nad kõik, et saada narkootikume ja olla eemal süüdistajate maailmast.”

Tervise Arengu Instituuti andmetel tubaka, kanepi ja vesipiibu suitsetamine ning alkoholi tarbimine 11-15-aastaste hulgas tasapisi väheneb. Viilma kirjutab: “Tubakaga suurendatakse oma kohusetunnet, mis iseenesest on süütunne. Suitsetatakse, et mitte ennast süüdi tunda. Süüdi ollakse sellele vaatamata veelgi enam. Inimene on oma stresside käes abitu. Häbi oma abituse pärast paneb jooma, et uputada oma depressiooni, mille vältimatuks osaks on maad ligi vajutav kurbus.”

Sotsiaalministeerium tahab hoida alkoholi tarbimise langeva trendi palli veeremas alkoholi reklaamimise ja kättesaadavuse piiramisega. Eesmärk on õilis, kuid kas tegelikult toob soovitud lahenduse? Viilmaa arvates meelemürkide tootmine lakkaks, kui inimesed õpiksid oma stressideks nimetatud tundeid vabastama. “Meelemürke poleks enam vaja. Mõelge, kui suur osa inimkonnast toodab meelemürke, et raha saada, ja Te saate aru, kui suur osa inimkonnast on andestamatu.” Probleem ei ole selles, kas dekriminaliseerida kanep. Probleem on, et miks ei ole reaalsuses piisavalt hea elada?